Loe artiklit siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120239268/reformierakondlased-grunthali-skandaalist-ei-bensutsekkide-huvitamisele-riigikogulased-soitku-elektriautodega
Asutuste eeskuju
Mistahes organisatsioonis algab muutuste juhtimine juhtidest endast. Riigikogu juhatuse pädevuses on lõpetada kuluhüvitistest bensiini- ja diisli tarbimise hüvitamine saadikutele. See lihtne rohereform näitaks eeskuju, vähendaks mõõdetavalt ühe organisatsiooni keskkonnajalajälge, muudaks õhku puhtamaks ning vähendaks müra.
Säärane otsus saadaks olulise signaali teistele juhtidele. Riigikogu saab näidata, kuidas üks organisatsioon saab juhtkonna otsusega mõõdetavalt vähendada oma keskkonnajälge. Nii saaks toimida mistahes ülikool, firma või organisatsioon. See rohereform oleks mõõdetava mõjuga, mida saab Euroopa Liidu nõuete järgi (Environmental, Social, Governance, ESG) raporteerides näidata pangale või investoritele soodsamate laenutingimuste saamiseks. Lisainfot selliste raportite kohta leiate kliimaministeeriumi CO2 kalkulaatori lehelt.
Puhas energia ja puhtad kütused on väga suure mõjuga kliimakriisiga võitlemisel. Kui lõpetaksime fossiilkütuste kasutamise, oleks see oluline samm maailma suunas, kus meie majandustegevus mahub looduse piiridesse. Kus me ei ela üle jõu, üle looduse võimete. Kunagise pargi asemele rajatud kuumasaarest autopark riigikogu hoone ees on sümbol, mis väljendab Eesti ühiskonna jätkusuutmatut ja ajas aina kallinevat autokesksust.
Inimeste eeskuju
Inimlikul tasandil saab iga riigikogu liige näidata eeskuju kuidas liigelda vähima keskkonnajalajäljega. Kui autoga, siis miks mitte elektri- või jagatud autoga? Bensiini ja diislikulude hüvitamise lõpetamine ei tähenda, et saadikud peavad lõpetama eraautoga sõitmise. Ei, miks?
Kohe päris kindlasti tuleb mõelda kaugemalt tulevatele saadikutele, Ida-Virumaast Saaremaani: võib olla tõesti nemad muud moodi ei saa. Või saavad? Äkki saab teha mõne kergelt hallatava, väikse administratiivkuluga erandi näiteks elukoha järgi.
Teinekord on vaja rentida buss ja sõidutada näiteks kooliõpilasi riigikokku külla. Ka siin on tarvis enne tegutsemist mõelda. Võib-olla on lahendus lõpetada riigikogu liikmetele fossiilkütustel sõitvate autode kasutusrendi hüvitamine?
Eesti maksumaksja ei pea mitte maksma kinni meie elukeskkonna otsest kahjustamist sadades tuhandetes eurodes.
Liikuvusega saab linnades vähendada kuni 25% süsinikdioksiidi ÜRO andmetel. Muidugi, kellel on poole tunniga võimalik tulla tööle ühistranspordiga, rattaga või jala, saab vabalt teha nii nagu teistes Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nagu nii mõnigi saadik või minister juba teeb.
Eeskujud loevad, ka sõprade-tuttavate-naabrite, ammugi avalike isikute omad. Rohenügimine või oma tegudega teiste inspireerimine on olulised kui räägime vajadusest muuta oma harjumusi. Lisainfot leiate riigikantselei teaduspõhise rohekäitumise lehelt.
Tagasi autode juurde. Inimesed on erinevad ja liiguvad erineval moel lähtuvalt vajadusest. Mõni inimene jääb edasi autoga sõitma, näiteks tervislikel põhjustel. Teame riigikogu liikmeid, kes ei soovi tööle tulles seista silmitsi seista näkku karjuvate protestijatega ja uue võimaliku füüsilise ahistamisega. Ka sellised mured ja nende lahendamine käivad rahvasaadiku töö juurde.
Nii mõnigi riigikogu liige, nagu kes tahes mujal töötav inimene, võib otsustada jääda bensiini või diisli juurde isegi, kui ta elab Tallinnas ja sõidab tööle 10 minutiga. Eestis on kõik inimesed oma valikutes vabad. Aga Eesti maksumaksja ei pea mitte maksma kinni meie elukeskkonna otsest kahjustamist sadades tuhandetes eurodes. Saastaja maksab, ütles Põhiseaduse paragrahv 53.
