Loe artiklit siit: https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/05/16/poliitik-hanah-lahe-kliimakriis-argu-tootku-uusrikkaid
Ma ei toeta kliimadividendide kasutuselevõtmist, mida pakuti Eduka Eesti võidutöös. Kui kogume saastavatelt tegevustelt makse, peame saadud tulu suunama muutuste esilekutsumisse, näiteks energiaportfelli puhtamaks ja hoonete energiatõhusaks muutmisesse ning liikuvusreformi, kirjutab riigikogu liige Hanah Lahe (Reformierakond).
Selle asemel, et maksta inimestele kliimadividende, premeerides justkui nende keskkonnateadlikku käitumist, peaks olema eesmärk inimestes juurutada säästlikku eluviisi, et keskkonnateadlik käitumine oleks norm. Ja keskkonnateadlik käitumine ei ole mitte ainult üksikisikute, vaid ka ettevõtjate ja poliitikute vastutus.
Rohereformide läbiviimisel on oluline pidada ausat ja kaasavat ühiskondlikku debatti, jõudes lõpuks kompromissideni, mis rahuldavad kõiki osapooli. Kliimakriisi tingimustes tuleb langetada olulisi otsuseid, isegi kui need on rasked.
Kõige põhjapanevamad otsused peame tegema majanduses, et see mahuks looduse piiridesse. Tänavu oli globaalse ületarbimise päev Eestis juba 14. märtsil, st olime oma aastased loodusressursid ära kasutanud juba aasta esimeses kvartalis!
Tänane süsteem ei soosi piisavalt keskkonnasõbralikke valikuid, näiteks ühistranspordi kasutamist, jäätmete sorteerimist jm. Heitmekaubanduse tulude investeerimine rohelisse taristusse ja rohereformidesse on ainuõige valik, millega panna alus süsteemsetele muutustele. Euroopa Parlamendi äsja vastu võetud õigusaktid on uus verstapost, mis aitavad meil kliimaneutraalsuseni kiiremini jõuda – 2026. aastast kaotatakse tasuta saastekvoodid ja 2024. aastast investeeritakse 100% heitmekaubanduse süsteemi tuludest kliimaeesmärkide täitmisse.
Väga vali äratuskell
Kliimakriis ei tohi olla uus võimalus rikastuda või raha jagada. Kliimakriis on esmalt globaalne probleem, mille lahendamine tagab elamiskõlbliku planeedi ja inimkonna säilimise. Kui see on selge, võime kliimakriisi nimetada võimaluseks, väga valjuks äratuskellaks, tänu millele saame loobuda jätkusuutmatutest süsteemidest, mis meid enam ei teeni.
Suurimaks lahenduseks on loobumine fossiilkütuste kasutamisest. Lahenduste viljad on näiteks puhas ja taastuv energia, ringmajandus, uus linnaruum, energiasäästlikud majad ja autopargid – ka neid võib nimetada kliimadividendideks.
Raha jagamine on lühinägelik, sest inimeste esimene vajadus pole maksutulude laialijagamine nende rahakotti, vaid et riik pakuks neile vajalikke teenuseid ja mugavat elukeskkonda. Intressita laenu aeg keskkonna arvel on läbi – keskkond ei võlgne inimestele midagi, vaid ikka vastupidi.
